[ˈuːpl̩niː]
- zahrnující všechno
- charakterizovaný jedním rysem bez výhrad
“Panovalo tam úplné ticho.”
Tvaryúplná(nominative, singular, feminine) · úplné(nominative, singular, neuter) · úplní(nominative, plural, masculine, animate) · úplné(nominative, plural, masculine, inanimate) · úplné(nominative, plural, feminine) · úplná(nominative, plural, neuter) · úplného(genitive, singular, masculine, animate) · úplného(genitive, singular, masculine, inanimate) · úplné(genitive, singular, feminine) · úplného(genitive, singular, neuter) · úplných(genitive, plural, masculine, animate) · úplných(genitive, plural, masculine, inanimate) · úplných(genitive, plural, feminine) · úplných(genitive, plural, neuter) · úplnému(dative, singular, masculine, animate) · úplnému(dative, singular, masculine, inanimate) · úplné(dative, singular, feminine) · úplnému(dative, singular, neuter) · úplným(dative, plural, masculine, animate) · úplným(dative, plural, masculine, inanimate)